Miks on haiget tegevast suhtest raske lahkuda?

„Teise pere siseasi.“

Seda mõtet kohtab lähisuhetest rääkides ikka veel. Kõrvalt vaadates võib tunduda, et kui suhe teeb inimesele haiget, peaks lahkumine olema selge ja loogiline valik. Suhte sees on tegelikkus sageli palju keerulisem.

Haiget tegevast suhtest lahkumist võivad raskendada traumaside, hirm tuleviku ees, lapsed, majanduslik sõltuvus, lootus, et kõik muutub ning varakult õpitud suhtemustrid. Seetõttu ei ole lahkumine alati üks otsus ega üks hetk. Sageli on see pikk protsess, mille jooksul inimene alles hakkab mõistma, mis temaga suhtes toimub.

Kui kõik ei ole kogu aeg halb

Saan seda öelda ka enda kogemusest, sest traumaside pole võõras mullegi. Võtsin viis aastat hoogu, et suhtest välja astuda. Lõpuks ma küll soovisin lahkuda, aga ikka pidi keegi kõrvalt ütlema, et see, mis mu kodus toimub, ei ole okei.

Inimene võib saada aru, et suhe teeb talle haiget, kuid samal ajal meenuvad head hetked. Eile oli ju täitsa tore. Viimane perereis oli päris vahva. Kõik ei olnud kogu aeg halb.

Just heade ja haiget tegevate hetkede vaheldumine tekitab segadust ning hoiab elus lootust, et seekord läheb teisiti.

Mis on traumaside?

Traumaside on tugev emotsionaalne seotus inimesega, kelle käitumine teeb haiget, kuid kellelt tuleb vahepeal ka lähedust, hoolt ja kinnitust.

Ühel hetkel võib suhtes olla kriitika, alandamine, mõnitamine, kontrollimine, vaikimine või vaikiv karistamine. Sellele võib järgneda soe leppimine, lähedus ja lubadus, et enam nii ei juhtu.

Aju õpib sellest mustri: halvale järgneb hea.

Hea ootus võib panna inimest taluma olukordi, mida kõrvaltvaatajal on raske mõista. Suhte sees võib ta toimuvat ka normaliseerida või pisendada.

„Ta on ju tegelikult hea inimene.“

„Ta on ju hea lapsevanem.“

„Kõigil paaridel on raskeid aegu.“

Miks võib tuttav tunduda turvalisem kui tundmatu?

Traumasidemega suhtest on raske lahkuda ka seetõttu, et tuttav tundub sageli turvalisem kui tundmatu, isegi kui see tuttav teeb haiget.

Lahkumise mõttega võivad tulla väga praktilised ja valusad küsimused. Kuidas ma üksi hakkama saan? Kuhu ma lähen? Mis saab lastest? Kas mul on piisavalt raha? Kes mind aitab?

Kõik need küsimused on päris. Neile lisanduvad kiindumus, süütunne, häbi ja lootus, et suhe võib veel muutuda.

Seepärast ei ole suhtesse jäämine tingimata märk nõrkusest. See võib olla seotud toimetulekuviisidega, mis on aidanud inimesel seni hakkama saada.

Varakult õpitud suhtemustrid tulevad meiega kaasa

Pereterapeudina vaatan selliseid suhteid ka kiindumusteooria ja peresüsteemi kaudu. Me õpime juba lapsena, kuidas saada armastust, hoida lähedust ja kuuluda.

Kui emotsionaalset või vanemlikku kohalolu on vähe või lähedus on ettearvamatu, võib laps õppida kohanema, ise hakkama saama või oma vajadusi alla suruma. Hiljem võivad needsamad toimetulekuviisid tulla kaasa täiskasvanusuhetesse.

Inimene võib vaikida, taluda, ennast süüdistada või püüda olla veel parem, sest kunagi aitas see tal olulist suhet hoida.

Need mustrid ei tähenda, et inimesega oleks midagi valesti. Need on kunagi õpitud viisid toime tulla ja kuuluda.

Muutus algab mustri märkamisest

Teraapias ei ole minu jaoks küsimus selles, et öelda inimesele, mida ta peaks tegema. Minu roll on aidata nähtavale tuua muster, mille sees ta elab.

Ühtepidi kuuleb ta, et on armastusväärne ja oluline. Teistpidi kogeb ta ikka ja jälle kriitikat, alandamist või emotsionaalset valu.

Kui see vastuolu muutub nähtavaks, saab inimene hakata uuesti kuulama iseennast.

Kes olen mina selles suhtes?

Millised on minu vajadused ja piirid?

Mis on mulle oluline?

Mida ma enam aktsepteerida ei taha?

Kui inimene hakkab taas eristama iseennast teistest ning usaldama oma tundeid, vajadusi ja piire, tekib tal võimalus teha teistsuguseid valikuid.

Suhtest lahkumine võib olla pikk protsess

Muutus ei sünni alati üleöö. Vanad mustrid on visad ja esimesed katsed midagi teisiti teha ei pruugi õnnestuda. Ka pärast otsust võib tulla kahtlus, hirm või soov tagasi minna.

See ei tähenda, et inimene ei tahaks muutust piisavalt. Sageli tähendab see, et ta vajab aega, tuge ja turvalisemat alust, millelt järgmine samm teha.

Kuidas toetada haiget tegevas suhtes olevat lähedast?

Survestamine ja hinnangud ei pruugi inimest lahkumisele lähemale aidata. Need võivad suurendada häbi ja panna teda veel rohkem vaikima. Selle asemel võime küsida:

„Mis teeb lahkumise sinu jaoks nii raskeks?“

„Mida sa praegu vajad?“

„Kuidas saan sulle toeks olla?“

Kui hinnangu asemele tuleb püüd mõista, saame päriselt märgata, mis teise inimese elus toimub.

Kui soovid oma suhtemustreid, vajadusi ja piire paremini mõista, saad lähemalt lugeda teraapia võimalusest.

Foto: Krõõt Tarkmeel, Anne & Stiil