5 küsimust, mida partnerilt enne ühise kodulaenu võtmist küsida

Kodu ostmise eel räägitakse tavaliselt omafinantseeringust, intressist ja laenumakse suurusest. Need on vajalikud vestlused. Paarisuhte seisukohalt on aga sama oluline rääkida sellest, mida raha, vastutus ja ühine kodu kummagi jaoks tähendavad.

Pereterapeudina vaatan ma kodulaenu ka suhteotsusena. Kodulaen võib siduda paari 20 või 30 aastaks. Selle aja jooksul võivad muutuda sissetulekud, töö, pere koosseis ja vajadused. Suur rahaline kohustus võib tõsta mõlema partneri ärevust ning varjatud pinge jõuab sageli ka omavahelisse suhtesse.

Seetõttu tasub enne laenulepingu allkirjastamist võtta aega ja küsida teineteiselt küsimusi, millele pank vastata ei saa.

1. Mida tähendab raha meile mõlemale?

Me ei alusta paarisuhet tühjalt lehelt. Igaüks võtab oma päritoluperest kaasa ettekujutuse sellest, kas raha tuleb säästa, kulutada, jagada või hoida enda kontrolli all.

Kui ühes peres elati kokkuhoidlikult ja koguti alati varu, kuid teises peeti oluliseks tänast päeva nautida, võivad mõlemad partnerid pidada enda käitumist loomulikuks. Teise käitumine võib samal ajal tunduda vastutustundetu või piiravana.

Rahaga seotud tüli ei käi seetõttu alati ainult summa üle. Selle all võivad olla küsimused turvatundest, õiglusest ja sellest, kas minu arvamus on meie ühistes otsustes oluline.

Rääkige läbi:

• Kuidas suhtuti rahasse sinu päritoluperes?

• Kas oled harjunud pigem säästma või kulutama?

• Millised kulud on ühised ja millised jäävad kummagi enda kanda?

• Kuidas jagunevad laenumaksed ja kinnisvaraga seotud kulud?

• Millest oleme ühise kodu nimel valmis loobuma?

Oluline ei ole see, et mõlemad hakkaksid rahast ühtemoodi mõtlema. Oluline on jõuda kokkulepeteni, mille puhul kumbki ei tunne, et temast sõidetakse üle või tema arvamus pole oluline.

2. Kuidas tuleme toime, kui ühe sissetulek muutub?

Töö kaotamine, haigestumine või karjäärimuutus ei ole üksnes rahaline küsimus. Sissetuleku kaotus võib tuua kaasa läbikukkumise, väärtusetuse ja „ma ei ole enam piisav“ tunde.

Üks partner võib häbi tõttu vaikida või endasse tõmbuda. Teine võib tunda hirmu ja hakata lahenduse leidmiseks rohkem küsimusi esitama või survet avaldama. Mida enam üks surub, seda rohkem võib teine eemalduda.

Seetõttu tasub rahulikus olukorras rääkida:

• Kuidas tuleme toime, kui üks meist kaotab ajutiselt sissetuleku?

• Kui suure rahalise puhvri soovime koguda?

• Kellelt oleme valmis vajadusel abi küsima?

• Kuidas suhtume abi vastuvõtmisse?

• Kuidas räägime oma hirmudest nii, et kumbki ei jääks nendega üksi?

Kui keerulised teemad on enne kriisi avatult läbi räägitud, on tegelike probleemide tekkides ärevust vähem ja lahendusi lihtsam leida.

3. Kuidas võivad meie vajadused aastate jooksul muutuda?

Kodulaenu võtmise hetkel vaatame oma tänast elu. Laenukohustus võib aga kesta mitu aastakümmet ning selle aja jooksul läbib pere erinevaid arengufaase.

Laste sünd toob kaasa uusi rolle, väljaminekuid, magamatust ja kurnatust. Sageli tuleb isiklikke vajadusi mõnda aega tahaplaanile jätta. Hiljem muutuvad laste vajadused ja kulud taas. Ühel hetkel võivad lapsed olla teismelised, järgmisel astuda iseseisvasse ellu.

Kõike ei ole võimalik ette näha, kuid ootustest saab rääkida:

• Kas ja millal soovime lapsi?

• Kes jääb lapse sünni järel koju ning kuidas mõjutab see pere sissetulekut?

• Kuidas jagame lastega seotud kulud ja igapäevase vastutuse?

• Millist tuge ootame keerulisematel perioodidel teineteiselt?

• Milliste väärtuste järgi soovime oma lapsi kasvatada?

Välja ütlemata ootus võib hiljem muutuda pettumuseks. Kui ootused ja lootused on sõnastatud, on mõlemal lihtsam mõista, mida teine vajab.

4. Kuidas hoiame suhet kohustuste kõrval?

Ühise kodu ostmine võib alguses olla suur unistus. Aja jooksul võib sellest saada ka suur ühine projekt, mis koosneb laenumaksetest, remondist, kodutöödest ja järjest uutest kohustustest.

Kui finantskoormus kasvab, hakatakse sageli rohkem töötama. Paar võib küll hästi toimida kohustusi jagava meeskonnana, kuid partnerite omavaheline lähedus jääb tasapisi tagaplaanile.

Kui tekib tunne, et raha otsustab kõige üle või partner ei arvesta minu vajadustega, kasvavad tühjus ja pettumus. Paarisuhe ei lagune tavaliselt ühe suure tüli pärast. Kaugus kujuneb sammhaaval, kui keerulistest teemadest enam ei räägita või kumbki ei tunne end päriselt kuulduna.

Rääkige läbi:

• Kuidas arutame rahaga seotud küsimusi nii, et mõlemad saaksid olla kuuldud?

• Kuidas jagame kodutööd ja vastutuse?

• Milliseid ühiseid tegevusi või traditsioone soovime hoida?

• Kuidas lahendame konflikte?

• Millal oleme valmis tunnistama, et vajame kõrvalist abi?

Mõnikord hakatakse rahaga seotud tüli vältimiseks oste varjama, nende hinda väiksemaks rääkima või jagama ainult seda infot, mis tõenäoliselt rahu majja toob. See võib anda hetkeks kergenduse, kuid loob partnerite vahele vaikse distantsi.

Abiks võib olla kokkulepe, et vaatate kord kuus või kvartalis koos üle pere eelarve, laenumaksed ja lähiaja suuremad kulud. Läbipaistvus ei pea tähendama kontrolli. See võib tähendada jagatud vastutust ja turvatunnet.

5. Mis saab kodust ja kohustustest, kui meie teed lähevad lahku?

Ühise kodu ostmisel ei taha keegi mõelda sellele, et suhe võiks ühel päeval lõppeda. Ometi ei tähenda sellest rääkimine, et valmistute lahkuminekuks. See tähendab, et hoolite mõlema partneri turvatundest ka siis, kui elu ei lähe plaanitud viisil.

Tasub läbi rääkida:

• Kuidas jaguneb soetatava kodu omand?

• Mis saab kodust, kui suhe peaks lõppema?

• Kuidas jaguneb vastutus laenumaksete eest?

• Millised võimalused meil sellises olukorras oleksid?

• Kuidas suudame jääda teineteise suhtes lugupidavaks ja pakkuda lastele turvatunnet?

Lahutus on emotsionaalselt pingeline olukord. Kui mõned põhimõtted on varem rahulikus olukorras läbi räägitud, on kriisi keskel lihtsam otsuseid teha ja teineteise suhtes lugupidavaks jääda.

Hea kokkulepe algab sellest, et mõlemad saavad olla kuuldud

Need vestlused ei taga, et elus ei tule ootamatusi või suhtes ei teki pingeid. Nende eesmärk ei ole kõike ette näha.

Oluline on mõista, kuidas teete otsuseid siis, kui mängu tulevad hirm, väsimus või pettumus. Kas mõlemad saavad oma vajadustest rääkida? Kas eriarvamused on lubatud? Kas kumbki tunneb, et tema hääl on ühistes otsustes oluline?

Ühine kodu võiks pakkuda turvatunnet mõlemale partnerile. See ei tohiks tähendada, et üks peab suhte või rahalise kohustuse hoidmiseks oma vajadused ja arvamuse kõrvale jätma.

Kui märkate, et rahast rääkimine viib teid ikka ja jälle samasse tülisse, vaikimisse või eemaldumisse, võib paariteraapia aidata märgata mustrit, millesse te kahekesi kinni jääte.