Kas tunned, et kõnnid oma suhtes nagu munakoortel?

Kas oled tundnud, et kõnnid oma suhtes nagu munakoortel? Et enne, kui midagi ütled, mõtled mitu korda läbi, kas sellest võib jälle tulla uus tüli. Või ootad õiget hetke, et rääkida. Või jätad mõne teema hoopis üles võtmata.

Mitte sellepärast, et sul poleks midagi öelda. Vaid sellepärast, et tundub lihtsam vaikida kui pidada veel üks vestlus, mis ei vii kuhugi. Ja aja jooksul tundub lihtsam hoida rahu.

Ühel hetkel ei vali sa enam selle vahel, mida sa tahad öelda. Sa valid selle vahel, kas öelda midagi või hoida rahu. Ja tasapisi võib juhtuda, et hakkad aina rohkem hoidma rahu. Ja aina vähem iseennast.

Miks hakkame paarisuhtes olulistest asjadest vaikima?

Vaikimine ei tähenda alati, et meil pole enam midagi öelda. Sageli on sellele eelnenud väga palju rääkimist, enda seisukohtade ja arvamuse selgitamist.

Näiteks oled võib-olla proovinud öelda, mis sulle haiget teeb, mida sa suhtes vajad või püüdnud oma piire väljendada. Aga vestlus on läinud kiiresti tüliks, kus üks ütleb midagi, teine aga tajub seda kriitikana ja võtab kaitsehoiaku. Ärevuse tõustes püüab esimene enda arvamust veel rohkem selgitada, teine kaitseb ennast veel tugevamalt või eemaldub. Vaikib.

Lõpuks jäävad mõlemad tundega, et neid ei kuulatud ega mõistetud.

Kui selline kogemus kordub, hakkame juba ette mõtlema:

• „Sellest pole mõtet rääkida.“

• „Ta saab nagunii valesti aru.“

• „Ma ei taha jälle tülitseda.“

• „Praegu pole õige hetk.“

Ning jätame pigem rääkimata. Vaikime.

Vaikimine võib sellises olukorras olla kaitsehoiak, mis aitab vältida järgmist konflikti ja haigetsaamist. Lühiajaliselt võib see isegi toimida. Suhtes on vähem tülisid ja kooselu võib pealtnäha tunduda rahulikum.

Aga vähem tülisid ei tähenda tingimata rohkem lähedust.

Kui rahu hoidmise hinnaks saab iseenda allasurumine

Raskused tekivad siis, kui rahu hoidmiseks tuleb järjest rohkem iseennast suhte nimel alla suruda. Alguses jätad rääkimata ühest teemast. Siis teisest. Võib-olla hakkad hoolikamalt valima sõnu, oma reaktsioone või isegi seda, milliseid tundeid teisele näitad.

Tasapisi võib kaduda tunne, et saad suhtes olla sina ise oma arvamuste, tunnete, soovide ja vajadustega.

Väliselt võib suhe samal ajal täiesti toimida. Igapäevaelu on korraldatud, kohustused täidetud ja suuremaid tülisid võib olla isegi vähem kui varem.

Aga turvaline paarisuhe ei tähenda ainult seda, et me ei tülitse.

Turvalisus tähendab ka kogemust, et ma võin sulle rääkida sellest, mis minuga päriselt toimub, ilma et peaksin kogu aeg kartma, mida see meie vahel käivitab.

Sageli ei ole probleem ühes partneris, vaid nende vahele tekkinud mustris

Paarisuhtes on lihtne hakata mõtlema, kumb teeb midagi valesti. Otsida süüdlast.

Üks partner võib kogeda, et teine kritiseerib või nõuab pidevalt midagi. Teine omakorda võib tunda, et partner ei kuula, ei vasta või eemaldub iga kord, kui jutt läheb millelegi olulisele.

Mida rohkem üks püüab kontakti saada, seda rohkem võib teine tunda survet ja minna kaitsesse või eemalduda. Ning mida rohkem teine eemaldub, seda tugevamaks võib muutuda esimese vajadus rääkida ja vastuseid saada.

Nii tekib ring, milles mõlemad partnerid hakkavad ennast kaitsma, kuigi sageli soovivad mõlemad tegelikult sama: olla teisele oluline, saada mõistetud ja tunda suhtes lähedust.

Kui vaadata ainult seda, kes alustas tüli või kes ütles midagi valesti, jääb see muster kergesti märkamata.

Paariteraapias ei otsita süüdlast

Paariteraapias saab hakata uurima mitte ainult seda, mille pärast te tülitsete, vaid ka seda, mis teiega ja teie vahel tüli ajal juhtub.

• Mis toimub sinuga hetkel, kui partner ütleb midagi, mida koged kriitikana?

• Mis juhtub teisega siis, kui sa vaikid või eemaldud?

• Mida kumbki püüab oma käitumisega kaitsta?

• Mis on see vajadus, mis jääb kaitsehoiaku varjus lõpuks ütlemata?

Kui paar hakkab oma korduvat mustrit märkama, tekib võimalus reageerida teineteisele teistmoodi. Mitte sellepärast, et üks partner on lõpuks õppinud „õigesti suhtlema“, vaid sellepärast, et mõlemad hakkavad paremini mõistma, mis nende vahel toimub.

Eesmärk ei ole suhe, kus kunagi ei teki konflikte.

Eesmärk on suhe, kus ka keerulistest asjadest saab rääkida ilma, et üks peaks enda kaitsmiseks ründama ja teine kaduma või vaikima.

Seega vahel tasub endalt küsida, kas meie suhtes on päriselt rahu või oleme lihtsalt õppinud vältima teemasid, millest on liiga raske rääkida?

Kui tunned, et teie suhtes on olulistest asjadest rääkimine muutunud järjest keerulisemaks, võib paariteraapia aidata teil oma korduvat suhtemustrit märgata ja teineteist paremini mõista.

Paariteraapia Pärnus ja Haapsalus

Nele Pihlak, superviseeritav pereterapeut