Kuidas hea tuju ja emotsioonide abil aidata organisatsioonidel paremaks saada
- pihlaknele
- Apr 18, 2022
- 2 min read
April 18, 2022
Kuidas suhted ja suhete kvaliteet organisatsiooni erinevate juhtimistasandite vahel ja meeskondades mõjutavad organisatsiooni kultuuri, tiimide vahelist koostööd, pühendumust ja avaldavad lõppkokkuvõttes mõju nii organisatsiooni edukusele majandustulemuste kasvu kui ka parima kliendikogemuse vaates. Alari Ojastu kirjeldab oma raamatus hästi, mis on ratsionaalne emotsionaalsus mind kõnetasid mõned olulised mõtted:
Tunne, mida inimene organisatsioonis oma töö kohta tunneb, ei tulene mitte töötasust, ametirollist, vaid liidrite käitumisest, töötajatest lugupidamisest, läbimõeldud sisekommunikatsioonist, kaasamisest-kuulamisest ja sisekliimast. See loob teadmise, miks ühes organisatsioonis tahetakse töötada, teises mitte ja kui nii ei ole, siis on töötajad nn hääletavad jalgadega ja neil on lahkumine kerge.
Kui töötajad veenduvad katseaja jooksul, et neile ei sobi organisatsiooni väärtused või kultuur, siis selleks, et nad lahkuks võimalikult kiiresti ja naeratus näol, on hea mõte pakkuda nn lahkumispreemiat. See on oluline selleks, et lahkuja kaaluks pigem lahkumist ega jääks nt vastu töötama või kahjustama olemasolevaid suhteid organisatsioonis ning et ettevõtte maine ei kannataks tööturul ning tulevased talendid ei kahtleks liitumast. Lahkumispreemia on võimalus, mis loob mõlemale osapoolele hea tunde.
Juhina ole eeskujuks ehk käitu oma sõnade kohaselt – nt kui saadad töötajad positiivsuse koolitusele, et parandada suhteid meeskonnas ja tõsta pühendumust, siis samal ajal ei saa ise olla“ negatiivsuse musternäidis“. Kui töötajad tunnetavad, et juht ei suuda oma emotsioone reguleerida ja ütleb midagi, mis läheb hinge, siis võivad nad lahkuda või olla juhi meeleolu tulemusena hooletumad oma töö või kolleegi, sh kliendi suhtes.
Hoolivus, headus, inimlikkus ei ole asjad, millega tegeleda siis, kui kõik muu on tehtud, vaid strateegiliselt rakendatuna ongi need ratsionaalse äriinimese tegutsemise nurgakiviks, sest nendes peitub otseselt äriline kasu ja pikaaegse edu võti.
Kõik algab töötajate tugevate külgede tundmisest – värba mitte CV, vaid tugevuste järgi ning leia juhina igale töötajale sobiv roll lähtudes tema tugevustest. Inimesed, kes kasutavad oma töös endale loomuomaseid tugevusi on innovaatilisemad, produktiivsemad, paremad klientide ja kolleegidega suhtlejad ning ka kasumlikumad. Tugevustelt sobivad inimesed on organisatsiooni suurim vara, seevastu tugevustelt mitte sobivad inimesed on suur kulu.
Kokkuvõttes, juhtidel on organisatsiooni kultuuri mõjutajatena ülesanne juhtida lisaks ajale ja tulemustele ka inimeste emotsioone. Sest see, kuipalju on töötajates positiivseid, elujõudu ja töökust soodustavaid emotsioone, mõjutab otseselt nende töö kvaliteeti ja on olulisem, kui see, mitu tundi inimesed tööd teevad. Ka väike žest teeb inimese produktiivsemaks ja oma töösse (sh klientidesse, kolleegidesse) paremini suhtuvaks. Seega mitte "kommi" andmine pole see, mis töötulemusi soodustab, vaid andmine ehk tegu ise – see näitab hoolimist, inimlikku kontakti, märkamist. Nii muutubki emotsionaalsus ratsionaalsuseks.
vt täisteksti siit:
Comments